Sõprus ja sõbrad. (Kirjand)

Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled – sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja – ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist.
Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu – soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius – välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele.
On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus – nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse - tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst.
Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea tühised eriarvamused võivad muudkui suuremaks käriseda ning kui midagi ette ei võeta, pole sõprusest varsti enam halligi järel. Mõistsin seda, kui paar-kolm aastat tagasi said mu „sõbrad“ teada, et loen raamatuid, mis olevat nii out. Mõistagi sattusin kohe terava tule alla. Kuid järsku, nagu välk selgest taevast, astus mu kaitseks välja meie „kamba“ olulisemaid päid ning teatas täie südamerahuga, et ka tema ammutab tarkust raamatuist. Neil päevil polnud sellest suurt lugu, kuid praegu, olles juba isiksus, on kontrastid me vahel nii suureks läinud, et sõprus on vaevumärgatav – oleme langenud nii-öelda „lihtsalt kaaslaste“ tasemele. Kuid lootus jääb... Hädana võib tõlgendada ka sõbra kohalolekut rasketel aegadel. Mängu tuleb usaldus, kuna hea sõber peab olema ka hea kuulaja ning oskama pidada suu kinni nende asjade kohapealt, mis pole mõeldud teiste kõrvadele. Kohati on vastassoo esindaja isegi parem kuulaja, kellelega avatult rääkida. Samuti parem õlg, mille najal nutta. Selliste isikute jaoks on eraldi termin – semu.
Palju on diskuteeritud kahe vastassugupoole vahelisest sõprusest. Mõnede arvates on see võimalik vaid juhul, kui üks osapool on homoseksuaalne, kuna vastasel korral oleks tegu ju armastusega. Teiste meelest (sealhulgas minu) on ju igati võimalik, et tema ja temake on vaid sõbrad. Kuna sõprusest armastuseni on vaid üks samm, siis rääkigem ka natuke nende kahe seotusest. Kui kõik on kahe armunu vahel läbi ning on lahkuminekuhetk, on juba üldtuntud väljend „jäägem sõpradeks“ - see on ilmselgelt liialt valus, kuid tahetakse lihtsalt natuke formaalsemalt hüvasti jätta. Sest selge on see, et oma eksi koos kellegi teisega on piinlik näha – mis siin veel sõprusest rääkida?
Ei ole head ilma halvata. Üks, millele võib sõprus olla baseerunud, on raha. Kui sul on seda krõbisevat ja veel palju, voolab pidevalt kuskilt uusi „sõpru“ välja, kes hakkavad sulle kätt rahakoti vahele toppima. Halvim, mis juhtuda võib, on see, et peadki neid oma sõpradeks. Ja siis tuleb see päev, mil näpud põhjas... kõik on kadunud... vaid sein on valmis su hala kuulama. Nii see juba on, et pimedas pole midagi häda, kuid valguse nägemine teeb haiget. Rahaga võib ka samastada meelemürke või mis iganes mõjutusvahendeid – on ju ka see sõber, kes baarileti ääres õlle välja teeb või tuld annab.
Kui kohtud iga päev samade inimestega nii-öelda sunnitud seltskonnas (kool, töökoht), ei pruugi su kaaslased veel sõbrad olla. Teid peavad ühendama sarnased eesmärgid, sümpaatia, lugupidamine teineteise suhtes ja nii edasi. Loomulikult on sõpruse mõistet väga raske lühidalt defineerida. Seda peab lihtsalt ise kogema. Mina olen seda teinud ja võin öelda, et elus ilma sõpradeta pole suurt midagi huvitavat.